Subscribe Now: Feed Icon

Subscribe Now: Feed Icon

Sunday, October 31, 2010

New Listing, 29' Luhrs Tournament 290 - "WAHOO" FOR SALE

Salvex (www.salvex.com) is collecting bids for the following item being sold from an insurance claim, bankruptcy or asset recovery. Please register on our site for the types of commercial items you are interested in and we will notify you when they become available. There is no cost to register and you can view the products available at anytime.

Item 182941350 - 29' Luhrs Tournament 290 - "WAHOO"

http://www.salvex.com/listings/listing_detail.cfm?aucID=182941350&emphid=6095&emhsid=fd3e6ae4bdd7acd6e02d1a22ca141539

Quantity: 1 Yacht
Location: Port O'Connor, Texas, United States
Scheduled End Time: Nov-05-10 01:00 PM CST
Scheduled Time Remaining: 4 days, 22 hrs, 11 mins


Salvex, Inc.
723 Main St. Ste. 600
Houston, TX 77002
Phone 713 229 9000
Fax 973.556.1328
sales@salvex.com
www.salvex.com

THIS MESSAGE IS INTENDED ONLY FOR THE USE OF THE INDIVIDUAL TO WHOM IT IS ADDRESSED AND CONTAINS INFORMATION THAT IS PRIVILEGED, CONFIDENTIAL AND EXEMPT FROM DISCLOSURE UNDER APPLICABLE LAW. IF YOU ARE NOT THE INTENDED RECIPIENT, OR THE EMPLOYEE OR AGENT RESPONSIBLE FOR DELIVERING THIS MESSAGE TO THE INTENDED RECIPIENT, YOU ARE HEREBY NOTIFIED THAT ANY UNAUTHORIZED DISCLOSURE, DISSEMINATION, DISTRIBUTION OR COPYING OF THIS COMMUNICATION IS STRICTLY PROHIBITED. IF YOU HAVE RECEIVED THIS COMMUNICATION IN ERROR, OR ARE NOT SURE WHETHER IT IS PRIVILEGED, PLEASE IMMEDIATELY NOTIFY US BY REPLY E-MAIL AT auctions@salvex.com THANK YOU.
To unsubscribe follow this link: http://www.salvex.com/unsubscribe.cfm?em=tex.vertmann.rahakompass@blogger.com

Friday, October 29, 2010

Marekting lists for businesses, doctors offices and consumers

Prices below are only valid until Friday

VOLUME PRICING

2 lists - $99 each
3 lists - $75 each
5 lists - $64 each
7 lists - $52 each

Choose from any list below:

[ HEALTHCARE ]

> Complete US Physicians Database
> Chiropractic Doctors in the USA
> American Holistic Medicine Providers/Clinics
> General Dentists in the USA
> American Veterinarians & Veterinary Clinics
> US Hospitals
> Nursing Homes int the US
> Pharmaceutical Company Employees
> Physical/Occupational Therapy Clinics and Therapists in the US
> Oncology Physicians in the US
> US Surgery Centers
> Massage Therapists/Therapy Clinics in America
> Acupuncturists/clinics in the US
> Medical Equipment Suppliers(USA)
> Mental Health Counselors (USA)
> Optometrists/Clinics (USA)
> Psychologists (USA)

[ BUSINESS LISTS ]

> Hotels in the USA
> Realtors in the USA
> USA Business Database
> Manufacturer Database (USA)
> Financial Planner Database (USA)
> Finance & Professionals Database (USA)

[ CONSUMER LISTS ]

> USA Consumer Database
> Credit Inquiries Database (USA)
> American Homeowners

[ PROFESSIONALS LISTS ]

> USA Lawyers Database
> Criminal Attorneys in the US


Email me for counts, breakdowns and sample spreadsheets: thinksuccess@gmx.com


please send an email to purgefile@gmx.com

Those young people taking the position you deserve because you lack a Dergee? africa education

Want the deg ezh ree but can't find the ti cd me?


WHAT A GRE wai AT ID bm EA!
We pro jg vide a co nwd ncept that will allow anyone with sufficient work experience to obtain a fully verifiable Un ebq ivers rfa ity Deg cac ree.
Ba la chel atb ors, Ma lpq ste zs rs or ev qf en a Do jv cto lz rate.
Think of it, within four to six weeks, you too could be a co dih lle kei ge gr iaf adu zco ate.
Many people sh id are the same fru xhq stra aq tion, they are all doing the work of the person that has the de fki gree and the person that has the d kk egree is getting all the mo zl ney.
Do not you think that it is time you were paid fair comp sfo ensa yl tion for the level of work you are already doing?
This is your chance t hcx o fin xk ally make the right move and receive your due benefits.
If you are like most people, you are more than qu rwo alif ufd ied with your experience, but are lacking that pre fu stig ezs ious piece of paper known as a di ey plo hwe ma that is often the pas eh sp gso ort to suc vzs cess.

CA bi LL US TODAY AND GIVE YOUR WORK
EXP zd ERIE zex NCE THE CHANCE TO EARN YOU
THE HIG eqc HER CO kkv MPENS doi ATION YOU DE ngw SER lbz VE!


1-6 az 0 rdb 1-8 ha 1 jpg 2-5 pqc 75 zod 0

Thursday, October 21, 2010

Kawe Q3 raport

Baltikum & Ius Primae Noctis

Kawe Investeerimisfond

30.09.10

NAV

Q3

12 kuud

A osak

105,39

8,0%

8,6%

E osak

10,51

8,0%

8,7%

D osak

11,36

20,3%

1,5%



Võtsime Nokiast kasumit seoses juhivahetuse uudisega tekkinud ralliga ja ostsime aktsiad pärast hinna taandumist tagasi. Aktsiaturud said vahepealsest nõrkusest üle, kuid dollari langus kahandas tootlust USD noteeritud positsioonidelt.

Advokaatide nõutud summa Eesti Telekomi õiglase hüvitise esindajate määramiseks õnnestus korraliku varuga kokku saada ja investorite osavõtt oli üle ootuste aktiivne. 260 (eks)aktsionäri, kes esindasid ligi 24% sundülevõetud aktsiatest, ühinesid aktiivse variandiga. 5. november on orienteeruv tähtaeg, kus advokaadid peaksid uue avalduse kohtule saatma.

Fondi tootlust on sellel aastal negatiivselt mõjutanud Tallinna Vee aktsiahinna langus, mis seondub katsega konkurentsiameti kaudu vee hinda reguleerida. Poliitikud on lootnud sellest saavutada 25% veehinna langust Tallinnas. Kunagine erastamisleping ja aktsionäride leping ei ole avalikud, kuid viiteid neile leiab ettevõtte noteerimisprospektis. Mulle tundub, et kunagi ettevõtte osaluse ostnud Briti veefirma United Utilities (UU) oli lepingut sõlmides valmis ka selliseks olukorraks ja on endale jätnud võimalusi sündmuste käiku mõnevõrra kontrollida. Hetkel on veel lõpule viimata UU poolne varade müük Veoliale (tehingu lõpptärminiks on esialgu 28. oktoober), kus muuhulgas sisaldub müügipaketis ka UU osalus Tallinna Vees. Praegusest määramatusest tulenevalt pole siinse vara väärtust lihtne hinnata ja UU-l on seetõttu vast mõistlikum pikaajalise kohtuskäimise asemel saavutada kompromiss, mis küll vee hinda mõnevõrra alandaks, kuid säilitab neile mõistliku kasumiteenimisvõimaluse. Vaadates kunagist Keskerakonna „vee hinna kontrolli alla võtmist" Tallinnas, võib vaid nentida, et selle kokkuleppe tulemusena tõusis vee hind küll aeglasemalt, kuid samas pikema aja jooksul ja esialgsest kokkuleppest enam. Nii et pigem oskasid britid toona enda huve päris hästi kaitsta. Jooksvalt jätkab ettevõte majandustegevust vanade hindade alusel, mille juures kujunevate majandusnäitajate põhjal ettevõtte aktsia hind võiks vabalt kaubelda 2x kõrgemal praegusest. Oktoobri keskpaigaks on tegevjuhi sõnul tal eeldatavasti pilt ees, mis siinmail toimuma hakkab ja siis oskab ettevõte prognoosida mõju majandusnäitajatele.

Kogu selle ettevõtmise juures ei tohiks poliitikud unustada, et maailmas kujunev konsensus kipub finantsturgudel olema ingliskeelne. Juba praegu on antud juhul suund mulje kujunemisest Eestile ebasoodsaks, vt. näiteks Economist'i blogis šotlasest estofiili J. Oates'i kommentaari[2]. Arvatavasti leitakse siin kohalikule valijale meeldida üritamise ja „välisinvestorite suhtes vaenuliku riigi" kuvandi vahel siiski mõistlik kompromiss. Praegune „damaged goods" letiotsal olev Tallinna Vee turuhind eeldab juba poliitikute nõutavast märksa suuremat veehinna langust. Kahtlemata ei saa välistada sellise kauba liikumist veelgi enam prügikasti kõrval asuvale riiulile. Siiski ma ei usu, et veehinna ja majandustulemuste langus lõppkokkuvõttes nii suureks kujuneb.

Baltikum & ius primae noctis
Tagantjärele tundub esimese öö õiguse mõnigi kord kahtluse alla seatud olemasolu Baltikumis omavat nii positiivset (parandas ehk pisut talupoegade genotüüpi?) kui negatiivset, kuna tegemist tundub tänapäeva norme arvestades mõnevõrra barbaarse kombega. Rääkisin kunagi ühele Eesti finantsinspektsiooni (FI) ametnikule selle kombe omamoodi taaselustamisest mitmetes Baltikumi börsiettevõtetes. Nimelt selles vormis, et ettevõtte juhtkond käitub mõnes olukorras oma põhiaktsionäri huvidest lähtudes, mitte kõigi aktsionäride huvides. Näiteks ei osteta aktsiaid tagasi ja ei optimeerita kapitalistruktuuri, kokkuvõttes vältides tütre turuväärtuse suurenemist ja muutes väikeaktsionäride käest aktsiate kättesaamise sobivas turuolukorras odavamaks. Ametniku arvamus oli enam-vähem selline, et aktsiainvestorid peavad ise teadma, kuhu nad oma raha investeerivad ja juhtkonna sellise käitumisega arvestama. Fondiinvestorite õnneks FI näiteks fondide puhul sellisest printsiibist ei lähtu ja on üritanud ühel või teisel juhul sekkuda. Suuremaid riske otsivad aktsiainvestorid peavad aga reeglina ise oma huve kaitsma. FI on siiski Eestis esinenud mõne robinsonaadiga näiteks otsustavalt sekkudes liiga hasartseks muutunud LHV aktsiamängu või pisut toorevõitu võitlusesse kontrolli pärast mõnes kohalikule kapitalile kuuluvas ettevõttes.

Ettevõtte juhtkonna kohustus on parim võimalik tegutsemine kõigi aktsionäride huvides[3]. „Parim võimalik" ei saa põhimõtteliselt olla väga erinevad näiteks Skandinaavias ja Baltikumis. Seega on vähemalt teoreetiliselt võimalik üritada kasutada äriseadustiku vastavaid paragrahve, mis näiteks juhtkonnalt ettevõtte suhtes lojaalsust ja parimat käitumist nõuavad, ja üritada selliselt nende käitumist väikeaktsionäride huvides mõjutada. Osalt takistab seda ehk meie varasemast praktiliselt õigusteta ajaloost tulenev hirm, et selliselt käitudes võib põhiaktsionär ju valida käitumismudeli (näiteks ei maksa enam üldse dividende), mis veelgi enam väikeinvestorivaenulik. Minu arvates on see hirm enamjaolt põhjendamatu. Viibime sisult samas õigusruumis, kus arenenud Euroopa. Seega peavad põhiaktsionärid järjest enam arvestama väikeaktsionäride võimalustega oma huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtuasjade tõenäosus pigem kasvaks, kui põhiaktsionär oma praktikat veelgi ebasõbralikumaks muudaks.

Praegugi on mõnel investeerimisfondil sellistes ettevõtetes (olnud) suur osalus, mõnel juhul saavutatud ka positsioon ettevõtte nõukogus. Viimaste aastate praktika näitab, et reeglina nende soovide suhtes põhiaktsionäri poolt kontrollitavas nõukogus osavõtlikust ei ilmutata. Ehki mitmel sellisel juhul on olnud alust kohtuasjaks, jääb see investeerimisfondide puhul pahatihti selle taha, et kaasnevad märkimisväärsed kulutused õigusabile ja riigilõivudele tuleks katta fondivalitsejal. Kui fondi tingimustes sellist võimalust otsesõnu pole, puudub võimalus nende kulude tagasisaamiseks fondi arvelt isegi eduka hagemise korral ja on olemas risk, et põhiaktsionäril õnnestub heade advokaatide abil kohtus tõestada, et Baltikumis kehtivadki teistsugused äritavad, kui mujal maailmas. Tagatipuks peaks fondivalitseja kinni maksma ka sellise absurdsuse tõestamisega hakkama saanutele makstud väärikad õigusabikulud.

Investeerimisfondid on seetõttu üpris hambutud aktsionäride õiguste eest võitlejad. Norma ja Eesti Telekomi puhul on põhiaktsionärid praktiliselt oma eesmärgi juba saavutanud ja ehki mõningad küsimused äripraktikate osas võivad kerkida üles ka Eesti Telekomi õiglase hüvitise nõudmise osas, on antud juhul tegemist peenrahaga.

Siiski võib siinsest praktikast olla kuigivõrd kasu ka Leedus. Sarnane paragrahv, mille alusel me siin Eestis klassihagi pärast sundülevõtmist moodustasime, on olemas ka seal ja võib olla kunagi näiteks TEO kontekstis oluline. Hiljuti Leedus toimunud investorite ühishagis seoses Lifosa aktsiate sundülevõtmisega seda võimalust rakendada ei üritatud. Tegu on sarnaselt Eestile võimalusega, mida kunagi varem pole Leedus kasutatud. Üks kohalik investor nentis, et kuna Leedus on tema arvates üldse viis kohtunikku (nimesid ta kahjuks ei täpsustanud), kes teavad terminit „lihtaktsia", on selliste kohtuniku jaoks uudsete ja keerukate asjadega raske kuhugi jõuda. Paralleel Eestiga võiks aga olla väikeaktsionäridele abiks ka seal. Selgeks plussiks osalejatele on eelkõige madalamad kulud. Meie ürituse puhul oli kulu saadud summa (93+7 EEK) kohta 1,5%, Leedus olid advokaadid nõus Lifosa täiendava nõude kallale asuma ca 2% ettemaksuga (1 LTL aktsia kohta, mille eest maksti 47 LTL) pluss kohustuvad osalevad eksaktsionärid maksma 25% edukustasu (meil aktiivsel osal 10%).

Aasia Tiigrite uus buum, millal Baltikumis?

Järgnevas tabelis on toodud 30.06.97-30.06.98 Aasia riikide valuutades ja aktsiaturgudel Aasia kriisi käigus aset leidnu.

Riik

Valuuta muut$, %

Aktsiaturu muut, %

Muut$ kokku, %

Taiwan

-19,04

-16,41

-32,33

L.-Korea

-35,32

-60,04

-74,15

Singapur

-15,18

-46,34

-54,49

Hong-Kong

0,00

-43,78

-43,78

Tai

-41,47

-49,30

-70,33

Filipiinid

-36,75

-37,34

-60,37

Malaisia

-38,87

-57,71

-74,15

Indoneesia

-83,57

-38,46

-89,89

Jaapan

-17,41

-23,17

-36,55

Allikas: Hiina Keskpank


Kahtlemata on siin oma rolli mänginud kriisiga hästi hakkama saanud „emamaa" Hiina mõju, mis Hong-Kongi ja Taiwani langust teistega võrreldes vähendas. Tähelepanuväärne on ka see, et need riigid ei lasknud oma valuutasid nii kergelt allavett, kui teised. Hong-Kongis oli meiega sarnaselt valuutakomitee ja Taiwan stabiliseeris valuutaturgu suures mahus reserve kasutades.

Uue majandusbuumini jõuti Aasias umbes 10 aastaga. Tänaseks 2008/09 ajutise tagasilöögi saanud buum ja välisraha jätkuv sissevool on juba viinud mitmed sealsed riigid punkti, kus tõsiselt tegeletakse väliskapitali tulva piiramisega. Eesmärk on vältida selle (taaskord) kiire lahkumisega kaasneda võivat kriisi. Taiwan oli esimene Aasia riik, kes rakendas pärast 2008/09 kriisi kapitalikontrolli, piirates 2009 novembris välisraha investeeringuid pangadeposiitidesse. Kohalik keskpank karmistas selle aasta jaanuaris veelgi piiranguid, kohustades pankasid andma suurte välismaiste Taiwani dollarite hoiustajate nimesid turujärelevalvele ja andes neile vaid ühe nädala kas oma raha riigist väljaviimiseks või aktsiatesse investeerimiseks. Mitmed teised regiooni riigid on pärast seda liikumas samas suunas.
Kriisijärgsed liikumised aktsiaturul näitavad, et hoolimata kümne aasta möödumisest pole „tiigrite" aktsiaturgudel (välja arvatud Hong-Kong) 1997 tippudele õnnestunud tõusta. Graafikul on nelja „Aasia tiigri" (Hong-Kong, Taiwan, Singapur, Lõuna-Korea, edaspidi AT) aktsiaturgude ajaloolise käitumine.

Selgemast tõusutrendist saab ehk rääkida alles pärast järgmise globaalse mulli (Nasdaq) lõhkemist 2001 aastat.

Ennast tõvevoodist välja upitavatele põduratele „Balti tiigritele" (BT) võib ühe sarnasusena suhteliselt paremini hakkama saanud AT-tega juba lukku lüüa püsima jäänud valuutakursi. Samas oli langus aktsiaturgudel osalt seetõttu sügavam ja pikemaajalisem, kuna paljude välisinvestorite pikaksveninud veendumus kohese devalveerimise suhtes piiras pikka aega investeeringuid ja järsk tõus korrigeeris selle vaate kadumise.

Ilmselt leiaks küsimus Baltikumi „emamaa" osas mõnevõrra erinevaid vastuseid lähtuvalt näiteks sellest, kas vastaja juhtub olema Vähja Tiit või mõni ennast rohkem Euroopa turgudega siduja. Kokkuvõttes polegi ju paha, kui neid „emasid" hulgem ja häda korral ühe või teise poole saab pöörduda. Isegi Euroopas on asjad liikumas meile soodsas suunas. Teises kvartalis kiirenes eurotsooni majanduskasv Eurostati andmetel 1%-ni (q-o-q), viimase nelja aasta kiireim kasv. Leedus kiirenes kasv isegi 3,2% tasemele. Ehk saab Venemaa selliste toorainehindade juures kuidagi ka oma asjadega enam-vähem joone peal oldud.

Vähemalt senine Baltikumi aktsiaindeksite ajalugu näitab Eestit teistest BT-dest kõrgema lennuga olevat. Siin on oma roll tõenäoliselt meile lähemal asuval Skandinaavial. „Extra" pealkirja juurde tagasi tulles on meil neist ka sellisel aeg-ajalt ebamugavusi tähendanud moel ikkagi ilmselt rohkem kasu, kui kahju olnud.

2007 tipp oli Eestis oluliselt kõrgemal, kui 1997 mullistumine. Kass polnud seega surnud vaid on kippunud ka pärast põrget varsti edasi ronima.

Primitiivne paralleel AT-dega lubaks meile uut majandusbuumi kunagi aastaks 2017 koos samaaegse uue mulli lõhkemisega kohalikul aktsiaturul. Skandinaavlaste rakendatud eristandardi kadumine Baltikumis ja väärtuse suurendamisele suunatud praktika kasutamine kõigis börsifirmades (või seda ennetada üritav väikeaktsionäride mõningase preemiaga väljaostmine) moodustab osa sellest tõusust.

Kristjan Hänni
kristjan@kawe.ee



[1] „Esimese öö õigus"
[2] http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2010/10/estonia
[3] Hea ülevaade Briti vastavast praktikast: http://rechten.eldoc.ub.rug.nl/FILES/root/GGSL/promovendicongres200/chalcoshi/Paper_Chunyan_Fan.pdf

Tuesday, October 5, 2010

Avaroni fondid septembris

Head investorid,

Nõrga tootlusega augustikuu järel taastusid turud septembris kiirelt. Aktsiaturgude ralli taga oli eelkõige investorite kindluse taastumine, kuigi makromajanduslik väljavaade on jätkuvalt pigem nõrgemapoolne. Areneva Euroopa aktsiaturud tõusid korrelatsioonis globaalsete turgudega, kuid pakkusid paremat tootlust võrrelduna euro baasil. Antud liikumist võimendasid valuutakursid. Kui USA dollar langes 7% euro suhtes, siis suurem osa Areneva Euroopa riikide valuutadest tugevnesid euro suhtes.
 
Septembrikuus oli Avaron Areneva Euroopa Fondi tootlus +5,4%. Aasta algusest on Fondi tootlus +15,6%. Fondi kogumaht on kasvanud 488 miljoni kroonini. Avaroni poolt hallatavate varade kogumaht oli septembrikuu lõpu seisuga 1,4 miljardit krooni.
 
Regiooni makromajanduslikud uudised olid aktsiaturgude tõusule enamjaolt toetavad. Areneva Euroopa regiooni riikide tööstustoodangu taastumine on siiani tugev, samas kui eratarbimine kasvab aasta baasil Kesk-Euroopa riikides ning Türgis ja hakkab Baltikumis stabiliseeruma. Balkani riikide eratarbimine on siiani nõrk ja liigub ülejäänud regiooni suhtes viitajaga peamiselt valitsuskulutuste kärbete ning fiskaalprobleemide tõttu.
 
Septembris veidi vähendasime aktsiainvesteeringute osakaalu fondi portfellis. Müüsime Türgi, Poola ja Rumeenia aktsiainvesteeringuid ning suurendasime positsioone Ungaris ja Tšehhis, kus on aktsiaturud olnud viimasel ajal pigem nõrgemapoolsed. Kõik muudatused portfelli struktuuris lähtusid konkreetsetest ettevõtetest ja nende kasvupotentsiaalist, kuna Türgi ja Poola makromajandusliku väljavaate osas oleme siiani positiivselt meelestatud. Sektoripõhiselt oleme vähendanud tsükliliste ettevõtete osakaalu, eelkõige finantssektori ja jaekaubandusettevõtete aktsiate osakaalu, lisades samas energiasektori ettevõtteid.
 
Kogu portfellist on ligikaudu 40% investeeritud mittetsüklilistesse ettevõtetesse nagu telekomifirmad, ravimitootjad ja energiasektori ettevõtted, mis on tugeva bilansistruktuuriga ning mille aktsiad kauplevad hetkel 5x 2010. aasta EV/EBITDA tasemel ning mis pakuvad 4,6%-st dividenditootlust. 11% portfelli varadest on paigutatud antud regiooni kõrge tootlusega võlakirjadesse, mis pakuvad keskmiselt 7,8% tootlust tähtajani. Tsükliliste ettevõtete osakaal fondi portfellis on 27%, millest enamus on investeeritud kohalikust nõudlusest sõltuvate ettevõtete aktsiatesse (mis kauplevad 1,2x raamatupidamisliku väärtuse ning 3,6x 2010. aasta EV/EBITDA kordaja juures). Ligikaudu 13% portfellist on investeeritud varade-põhistesse ettevõtetesse, mis omavad põllumajandusmaad või on valdusettevõtted. Need firmad kauplevad ligi 50% alla oma puhasväärtust.
 
Avaron Areneva Euroopa Fondi portfelli kuuluvad aktsiad kauplevad pikaajalise horisondiga investori jaoks hetkel atraktiivsel hinnatasemel, seda nii suhtelisel kui absoluutbaasil. Areneva Euroopa regioon tervikuna kaupleb raamatupidamisliku väärtuse baasil keskmiselt 36% odavama hinnataseme juures võrreldes globaalsete arenevate turgudega.
 
Avaron Areneva Euroopa Fondi osakuid on lihtne osta ja müüa. Õpetuse leiate siit.
 
Lisaküsimuste korral palun võtke meiega kindlasti ühendust.
 
 
Parimate soovidega,
 
 
Kristel Kivinurm-Priisalm
Juhtivpartner, Avaron
 
Janek Ploom,
Investeerimisnõustaja, Avaron
 
Tel: 66 44 208
 
Enne fondi investeerimist tutvuge kindlasti fondi tingimuste, prospekti ja muude fondi dokumentidega, mis on kättesaadavad meie veebilehel www.avaron.ee või pöördudes otse Avaroni poole.
 
Kui Te ei soovi enam Avaroni infokirju saada, palun saatke vastav e-mail aadressile info@avaron.ee.

Investeerimisfond Avaroni Privaatportfell septembris

Lugupeetud investorid,

Investeerimisfondi Avaroni Privaatportfell tootlus septembris oli 1,2%. Aasta algusest on fond 8%-ga plussis.
 
Septembris hoidsime aktsiaturgude osas pigem konservatiivset hoiakut, sest globaalse majanduse väljavaade on meie hinnangul jätkuvalt pigem nõrgemapoolne. Pea 60% fondi varadest on täna võlakirjades, kolmandik deposiitides. Fondi võlakirjaportfelli keskmine tähtaeg on täna 2,3 aastat ning oodatav tootlus tähtajani 6,1%. Nii septembris kui järgnevatel kuudel plaanime lisada fondi portfelli kõrge tootlusega võlakirju, et teenida kõrgemat iga-aastast rahavoogu.
 
Aktsiate osakaal fondi portfellis on hetkel vaid 9%. Meie eesmärk on seda taset tõsta vaid juhul, kui rahaturgudel toimub korrektsioon või tarbijakindlus globaalselt paraneb, mis võiks kaasa tuua jätkusuutliku globaalse majanduskasvu. Seniks jätkame konservatiivse hoiakuga.
 
Lisaküsimuste korral palun võtke meiega kindlasti ühendust. Fondi on võimalik lihtsalt osta ja müüa internetipankade ja pangakontorite vahendusel. Õpetuse leiate siit.
 
Parimate soovidega,
 
Kristel Kivinurm-Priisalm
Juhtivpartner, Avaron
 
Janek Ploom,
Investeerimisnõustaja, Avaron
 
Tel: 66 44 208
 
Enne fondi investeerimist tutvuge kindlasti fondi tingimuste, prospekti ja muude fondi dokumentidega, mis on kättesaadavad meie veebilehel www.avaron.ee või pöördudes otse Avaroni poole.
 
Kui Te ei soovi enam Avaroni infokirju saada, palun saatke vastav e-mail aadressile info@avaron.ee.

Followers

Blog Archive